Esmaspäeval oli mul see must-masendus ja otsustasin, et hommikul ärkan üles ja olen rõõmus ja panen reaalselt kõik pasa selja taha, sest no kuulge kui hull saab üks kuue aastane poiss olla .. ja kojutulemise kellaaeg ? see on ju ainult nädalasees ma saan hakkama.
Teisipäeval ärkasingi tundega, et täna on see päev kus ma ajan oma kooliasjad joonde ja teen korraliku jooksu. Kurk on mul ikka mega pekkis ja häält ei ole ja üllatuseks avastasin, et Soph oli terve öö oksendanud ja jääb koju. Kelly ütles mulle siis, et lugege raamatuid ja jooge teed ja puhake ja noo okei ühe filmi võite vaadata ... tõsielt ühe filmi ? -.- ma mäletan, et kui mina haige olin, siis ma olin diivanil teki sees, telekas mängis koguaeg ja siis hüüdsin emmet.. et ta mulle midagi tooks..ükskõik mida :D ma olen maailma kõige suurem sitahäda kui ma haige olen. Hakkasin Sophiga koos oma kodutöid tegema.. kergelt 4 tundi :D ära tegime, aga Soph on niii vapper, vahepeal tõusis püsti käis pani paki maha ja tuli naeratades tagasi .. minu süda ei saanud vaadata kuidas ta lihtsalt diivanil lebotas, tegime diili ja vaatasime "salaja" kaks filmi :) ja siis Soph nägi Skypes mu õdesid ja emmet ja Eglet ja Rommit ka.
Ja siiis ... Kelly tuli varem koju ja ma avastasin,et hea võimalus mul Cocoga suurem ring jalutada ja siis Benile järgi minna. Kell neli nagu kord ja kohus olin bussikas ja Kelly helistab ... Keit mis toimub, Ben ilmus just uksetaha.. jah, see buss pidi varem tulema.
Soph magas üleval ja tegi voodis oma koduseidtöid ja ma õppisin all Beniga, mis lõppes sellega, et ma hakkasin nutma ! ma lihtsalt hakkasin nutma, sest ma ei suutnud enam. Ma räägin mega rahuliku häälega üritan-silitan-seletan ja ta lihtsalt karjub mu peale, loobib asju ja kisab , ma räägin emale seda ja seda, nad lasevad su lahti kui sa mind midagi tegema sunnid, ma ei pea seda tegema kui mu ema ei käsi, sina pole mingi ütleja !!!
Ja lihtsalt käis klõps ja ma tõusin püsti, läksin teise tuppa ja hakkasin nutma - mul on nimelt väike probleem teiste ees nutmisega, mulle mitte üks teps ei meeldi see. Aga siis ma mõtlesin,et kurat...tema ajas mind nutma, las ta siis vaatab, äkki tunneb süümekaid. Õppisime siis edasi nii et minul pisarad voolasid ja võis ju loota, et teda huvitab ta natuke tõmbas tagasi,aga mitte oluliselt.
Kolmapäeval proovisin uuesti, et tavaiii...täna saan endaga hakkama nad on lapsed ju kõigest. Viisin kiirelt Beni bussikasse ja rääkisin Tishiale 5 minutiga ära kogu oma masendava loo, mis oli veel masendavam, sest ma ei saanud temaga kõndima minna, sest Soph jäi jälle koju. Vaatasime "salaja" kaks filmi, milles ühest ma loobusin ja alla jooksma läksin. Me saame Sophiga väga hästi läbi, ikka väga. Võtsime oma teetermosed ja läksime välja Cocoga jalutama, Soph uuris kuidas mul poistega läheb ja värki :D ja siis oli aeg kui tuli Ben..
Teisipäeval ärkasingi tundega, et täna on see päev kus ma ajan oma kooliasjad joonde ja teen korraliku jooksu. Kurk on mul ikka mega pekkis ja häält ei ole ja üllatuseks avastasin, et Soph oli terve öö oksendanud ja jääb koju. Kelly ütles mulle siis, et lugege raamatuid ja jooge teed ja puhake ja noo okei ühe filmi võite vaadata ... tõsielt ühe filmi ? -.- ma mäletan, et kui mina haige olin, siis ma olin diivanil teki sees, telekas mängis koguaeg ja siis hüüdsin emmet.. et ta mulle midagi tooks..ükskõik mida :D ma olen maailma kõige suurem sitahäda kui ma haige olen. Hakkasin Sophiga koos oma kodutöid tegema.. kergelt 4 tundi :D ära tegime, aga Soph on niii vapper, vahepeal tõusis püsti käis pani paki maha ja tuli naeratades tagasi .. minu süda ei saanud vaadata kuidas ta lihtsalt diivanil lebotas, tegime diili ja vaatasime "salaja" kaks filmi :) ja siis Soph nägi Skypes mu õdesid ja emmet ja Eglet ja Rommit ka.
Ja siiis ... Kelly tuli varem koju ja ma avastasin,et hea võimalus mul Cocoga suurem ring jalutada ja siis Benile järgi minna. Kell neli nagu kord ja kohus olin bussikas ja Kelly helistab ... Keit mis toimub, Ben ilmus just uksetaha.. jah, see buss pidi varem tulema.
Soph magas üleval ja tegi voodis oma koduseidtöid ja ma õppisin all Beniga, mis lõppes sellega, et ma hakkasin nutma ! ma lihtsalt hakkasin nutma, sest ma ei suutnud enam. Ma räägin mega rahuliku häälega üritan-silitan-seletan ja ta lihtsalt karjub mu peale, loobib asju ja kisab , ma räägin emale seda ja seda, nad lasevad su lahti kui sa mind midagi tegema sunnid, ma ei pea seda tegema kui mu ema ei käsi, sina pole mingi ütleja !!!
Ja lihtsalt käis klõps ja ma tõusin püsti, läksin teise tuppa ja hakkasin nutma - mul on nimelt väike probleem teiste ees nutmisega, mulle mitte üks teps ei meeldi see. Aga siis ma mõtlesin,et kurat...tema ajas mind nutma, las ta siis vaatab, äkki tunneb süümekaid. Õppisime siis edasi nii et minul pisarad voolasid ja võis ju loota, et teda huvitab ta natuke tõmbas tagasi,aga mitte oluliselt.
Kolmapäeval proovisin uuesti, et tavaiii...täna saan endaga hakkama nad on lapsed ju kõigest. Viisin kiirelt Beni bussikasse ja rääkisin Tishiale 5 minutiga ära kogu oma masendava loo, mis oli veel masendavam, sest ma ei saanud temaga kõndima minna, sest Soph jäi jälle koju. Vaatasime "salaja" kaks filmi, milles ühest ma loobusin ja alla jooksma läksin. Me saame Sophiga väga hästi läbi, ikka väga. Võtsime oma teetermosed ja läksime välja Cocoga jalutama, Soph uuris kuidas mul poistega läheb ja värki :D ja siis oli aeg kui tuli Ben..
Nagu tuuleveskitega võitlemine, ma ei saa enam ma olen täiesti nõutu eelmine nädal oli õppimine jumala norm vahel isegi lõbus ja ei olnud kunagi nii, et karjuma ja röökima pidi. Seekord ma pettusin väga oma hostisas, ta tegi köögis süüa ja reaalselt, ta oli 2 meetri kaugusel ja kuulis kuidas Ben mu peale karjus ja ta lihtsalt ütles umbes Hey kiddo, õpi ära nüüd mis jamad... tõsiselt? TÕSISELT ? minge muffi ma annan alla. ...
Õnneks õhtul tulid Jule ja Meldoy mulle järgi, ma rääkisin neile päeval mis kamm mul toimub. Hakkasin uksest välja minema, kui Kelly uksepealt näpuga vehkides hüüdis MITTE LIIGA HILJA EKS KEIT?! -.-
Õnneks õhtul tulid Jule ja Meldoy mulle järgi, ma rääkisin neile päeval mis kamm mul toimub. Hakkasin uksest välja minema, kui Kelly uksepealt näpuga vehkides hüüdis MITTE LIIGA HILJA EKS KEIT?! -.-
Käisime lõpuks chinatownis hiinakat söömas ja siis niisama linnapeal ja vessutamas ja nii..tundsin juba ennast hästi mõtleisn,et sitta kah. Mul on Jule ja Meldoyga alati nii kino, nii et ma ei anna midagi alla siin, kannatan ära need lapsed.
Täna magasin terve päeva, viisin hommikul lapsed bussile ja koera välja ja tulin alla ja magasin. Hommikul jooksis mul normaalselt ninast verd ju, ma pole sellist asja enne näinud et suuri vereklompe tuleb - iuuuuuuu.
Ja siis tulid mu lapsed, ma küll enne nende tulekut ei mediteerinud, aga ma olin valmis :D
Ja läks sõjaks, persse ! Reaalselt asi lõppes jälle sellega, et ma nutsin laua taga. Täna oli mul selline tunne et VSJO reaalselt, mind ei koti mina lähen pakin all oma asjad kokku ja eesti eesti siit ma tulen. Ma ei suuda kannata sellist värki, sa pingutad ja annad endast parima ja siis .. lihtsalt saad pähe. Täis kombo oli, nutsin ja ninast jooksis verd, sest kogu see kamm siin ajas mu vererõhu lakke! :D Siis kui mu hostisa tuli, jooksid lapsed mööda maja ringi ja mina istusin lihtsalt tuimanäoga lauataga ja jõin teed, ma olin nagu teate need inimesed, kes filmis närvivapustuse on saanud ? Tühituim pilk -.-
Ta jagas kohe matsu lahti, et midagi on valesti ja küsis, et mis juhtus. Ja kogukõne, mis mul peas oli, oli nagu pühitud. Esiteks ei suutnud ma öelda,et ma minema lähen kui see jama ei lõppe, sest ma tean,et ma ei läheks ja see tundus kuidagi lame ähvardamine, siis ma kandsin lihtsalt kõik ette, nagu väiksel tüdrukul mokk värises, aga vandusin, et tema ees ma küll nutma ei hakka ! :D sain sain seda abi ja toetust mis ma ootasin, ta palus Benil olla korralik ja teha mis vaja . TÕSISELT ? see on kõik ? teate mis tunne mul tuli siis ? MA IGATSEN OMA EMMET ! just, ma sain aru, et keegi pole liiga vana, et memmekas olla. Sest ma oli nii abitu,et ainuke argument mis mulle jäi oli " ma räägin oma emmele ära"
Venna soovitas neile balderjani pudru sisse panna :D ma ise mõtlesin, et ehk väike viski, aga kui nad nelja päevaga kaineks ei saa, siis olen ma nelja päevaga kodus :D !
õhtul käisin tund aega jooksmas ja rahunesin maha, homme lähen uuele katsele :D !
ma ei anna alla :D ! Ma tänan,et te mu vingumise ära kuulasite, Surka sai ka terve sahmaka " kõik mis pahasti on " kaela ! nüüd on parem. Räägime nüüd positiivsetest asjadest.
Cameron saatis mulle juba ammu messi, et kuidas mu tänupühad läksid ja siis ma ignosin seda, mõtlesin et olen ka nõmeoss, sest tema ei helistanud mulle kui New Yorgist tagasi tuli. Eile oli mul õhtul igav ja siis saatsin talle sõnumi, ta rääkis mulle ükskord mammograafi nalju ja siis ma saatsin talle sõnumi, et mul oleks vaja ühte ja ta ütles, et õnneks ta on nagu natuke arst :D igatahes jutt lõppes sellega, et ta tahab minuga välja minna, aga ma ju lähen see nädalavahetus kooli ... oh issanda ristivägi, aga mu kool on Maryland'is kus ta elab ... :D hmm
Täna magasin terve päeva, viisin hommikul lapsed bussile ja koera välja ja tulin alla ja magasin. Hommikul jooksis mul normaalselt ninast verd ju, ma pole sellist asja enne näinud et suuri vereklompe tuleb - iuuuuuuu.
Ja siis tulid mu lapsed, ma küll enne nende tulekut ei mediteerinud, aga ma olin valmis :D
Ja läks sõjaks, persse ! Reaalselt asi lõppes jälle sellega, et ma nutsin laua taga. Täna oli mul selline tunne et VSJO reaalselt, mind ei koti mina lähen pakin all oma asjad kokku ja eesti eesti siit ma tulen. Ma ei suuda kannata sellist värki, sa pingutad ja annad endast parima ja siis .. lihtsalt saad pähe. Täis kombo oli, nutsin ja ninast jooksis verd, sest kogu see kamm siin ajas mu vererõhu lakke! :D Siis kui mu hostisa tuli, jooksid lapsed mööda maja ringi ja mina istusin lihtsalt tuimanäoga lauataga ja jõin teed, ma olin nagu teate need inimesed, kes filmis närvivapustuse on saanud ? Tühituim pilk -.-
Ta jagas kohe matsu lahti, et midagi on valesti ja küsis, et mis juhtus. Ja kogukõne, mis mul peas oli, oli nagu pühitud. Esiteks ei suutnud ma öelda,et ma minema lähen kui see jama ei lõppe, sest ma tean,et ma ei läheks ja see tundus kuidagi lame ähvardamine, siis ma kandsin lihtsalt kõik ette, nagu väiksel tüdrukul mokk värises, aga vandusin, et tema ees ma küll nutma ei hakka ! :D sain sain seda abi ja toetust mis ma ootasin, ta palus Benil olla korralik ja teha mis vaja . TÕSISELT ? see on kõik ? teate mis tunne mul tuli siis ? MA IGATSEN OMA EMMET ! just, ma sain aru, et keegi pole liiga vana, et memmekas olla. Sest ma oli nii abitu,et ainuke argument mis mulle jäi oli " ma räägin oma emmele ära"
Venna soovitas neile balderjani pudru sisse panna :D ma ise mõtlesin, et ehk väike viski, aga kui nad nelja päevaga kaineks ei saa, siis olen ma nelja päevaga kodus :D !
õhtul käisin tund aega jooksmas ja rahunesin maha, homme lähen uuele katsele :D !
ma ei anna alla :D ! Ma tänan,et te mu vingumise ära kuulasite, Surka sai ka terve sahmaka " kõik mis pahasti on " kaela ! nüüd on parem. Räägime nüüd positiivsetest asjadest.
Cameron saatis mulle juba ammu messi, et kuidas mu tänupühad läksid ja siis ma ignosin seda, mõtlesin et olen ka nõmeoss, sest tema ei helistanud mulle kui New Yorgist tagasi tuli. Eile oli mul õhtul igav ja siis saatsin talle sõnumi, ta rääkis mulle ükskord mammograafi nalju ja siis ma saatsin talle sõnumi, et mul oleks vaja ühte ja ta ütles, et õnneks ta on nagu natuke arst :D igatahes jutt lõppes sellega, et ta tahab minuga välja minna, aga ma ju lähen see nädalavahetus kooli ... oh issanda ristivägi, aga mu kool on Maryland'is kus ta elab ... :D hmm
Ja siis Mikri poiss kirjutas mulle :D heh, ta on nii nunnu, aga ma ei usu et ta väga taibukas on, just selle pärast, et ta tahtis mind JUBA enda tüdrukuks.
Ja siis tuleb kerge eelvaade minu puhkuse plaanist :
Ja siis tuleb kerge eelvaade minu puhkuse plaanist :
mmm.. noo te vaadake seda, Atha kutsus mind täna endaga nädalaks kaasa. Montego Bay, Jamaica ja mis kõige uskumatum, see ei pea olema helesinine unistus, sest me saame seda endale lubada ! :D Nüüd pean dopelt dieedile minema :D
Hoidke pöialt mulle, et ma närvivapustust ei saaks ;D
xoxo
Kord ei suutnud ka oma pisaraid enam endale hoida ja hakkasin Charlotte juures nutma, lasin ka enda vabaks, et ehk hakkab tal must kahju ja syymepiinad, aga selle peale hakkas ta veel rohkem karjuma:D Aga sa tuled h2sti toime, 2ra p6e..v2hemalt selle p6hjal, mis sa siia kirjutanud oled, tundub, et ei lase endale p2he istuda and YOU ARE THE BOSS:D:D:D:D
ReplyDelete