DAY 104 - sad panda

Terve eelmise nädala olin liimist lahti ja see nädal kõigest väest proovin olla rõõmus, sest ma ju ise tahtsin nii väga siia tulla ja mulle meeldib siin ja tegelikult ei ole ju mitte midagi valesti, aga ma kuidagi ei suuda kokkuvõtta ennast, ma nii igatsen kõiki ja ma igatsen kodu ja ma armastan oma elu Eestis, meie väikses Eestis.
Tänase päeva kõige positiivsem hetk oli see, kui sain teada, et pakk jõudis lõpuks kohale! Emme helistas kohe mulle, et öelda et pakk on kohal. Tahtsin kohe Surkale msnis kirjutada, et mine minu juurde su pakike on seal! Aga on mees, ei vasta mulle. Hakkasin siis emmega skypema ja mis ma näen, Surka juba minu juures :D Sööb kooki ka veel, emme kannab ikka ilusti hoolt ma vaatan :D
Nii tore oli näha tavalist Saue elu, kus meie maja on alati rahvast täis, ma tunnen sellest siin nii väga puudust, ma pole harjunud rahuliku eluga, meil on alati külalised, alati ! Nagu emme ütleb, ta ei tea enam, kui palju rahvast meil elab :) Mimmi oli meil Markusega ja emme ja Lissu ja Lota ja Annika tuli Robertiga ja Surka, rääkisin siis msnis samal ajal Mukiga ja käskisin tal ka minu juurde minna, et ta ka oma paki kätte saaks ja emmele hõõgveini viiks xD
Ja Egle käis ka minu juures.. issand ma nii tahtsin ka seal olla. Tore oli kõigiga rääkida ja kuigi ma nii tahan koju, siis ma ikka kinnitasin kõigile ka,et kõik on okei ja ma ei tule koju, sest ma ei anna alla. Ma kunagi vaatan sellele aastale tagasi ja ma tean, et ma meenutan seda ainult heade sõnadega ja ma kahetseks elulõpuni kui ma pooleli jätaks. Aga mina ei tea mis juhtus, ükshetk Lota laulis mulle Rongsesõitis ja siis keeras kaamera Muki peale ja kaks sekundit suutsin Mukit vaadata ja ma hakkasin nutma, lihtsalt keset skypemist niiviisi kõigi ees, ma üritasin kivikuju mängida, et nagu skype oleks kokku jooksnud :D aga ma lihtsalt ei suutnud. See pilt Muki ja Surka minu juures kuusepuu taustal, tüdrukud te oleks kõik nutnud ! :D Ja siis ma lihtsalt vaatasin neid, ja pillisin, nagu väike tüdruk, ise kinnitan kõigile, et ma olen siin mega kõva mutt, iseloomu on ja tunded on rasedatele ja puuhobustele ja palun ... lihtsal, tõsiselt, ma armastan oma sõpru niiii väga! Ja ma ei suuda leppida sellega, et ma nendega koos ei ole. Mu emme on maailmakõige parem ja ägedam emme just sellepärast, et ta minu sõpradega ka läbi saab.
Emme ütles mulle, et ma ennast ei piinaks, et kui ma väga tahan siis ma võin tagasi tulla, sest nemad ju kõik ootavad mind ja et ma olen ennast piisavalt tõestanud, et ma juba suur tüdruk olen. Pool naljaga ütlesin, et kui ma praegu tagasi tulen siis Muki ja Surka norivad mind elulõpuni,et ma olen Äpu, sest nad ikka vahel mainivad et ma olen paras häda :)
Hoog läks üle ja kõik oli okei, sain ilusti naerda ja tunne oli viis jälle. Ja siis kirjutasin pärast õhtul Mukiga ja ta ütles mulle,et ma ei pea sellepärast USAsse jääma, et neile midagi tõestada, ta paremameelega oleks minuga koos, kui vaataks kuidas ma siin võõraid lapsi kasvatan - teate, sellised pisikesed asjad mis inimesed vahel nii muuseas mainivad muudavad nii palju minu päevas. See oli kuidagi nii armas, et kui distants musitamine oleks võimalik olnud, siis ma oleks teda musitanud ! :D tõsiselt.
Ma ei tea miks see nii on, aga tõsiasi on see, et me hindame seda mis meil on alles siis kui sellest ilma jäänud oleme, mitte et ma neist ilma jääks, ei seda kindlasti mitte, ma tean et nad on mul olemas kui ma tagasi lähen ja kui ei .. siis ma jälitan ja peksan neid niikaua kuni nad mind uuesti armastama hakkavad. :)
Kui inimesed suudaksid hetkes elada ja hinnata seda, mis neil on, just siis kui see neil on oleks elu palju lillelisem. Ma ei tea mis rumal osa ajust see on, mis tagantjärele tark on, aga see tuleks ümberpöörata hetkes elamisse, see on üks külg mida ma kavatsen siin endas kasvatada! Ja just sellepärast ma ei taha ära tulla, see aasta on mulle kasulik, õpin ennast korralikut tundma ja kõiki kaks korda rohkem armastama :D nii palju armastust on minu sees praegu :D ... järgmine aasta ma tean,et kui Surka autoga Saue poe ees patrullime mõtlen et mul oli USAs nii lahe ja siis ma mõtlen, et miks ma sellel hetkel Melodyle ja Julesile ei öelnud kui tähtsad nad mulle on ja et nendega on superawesome! Mõeldud tehtud, sain Melodyga kokku, istusin autosse ja Melody kallistas kohe mind, ütles et sai kohe mu häälest aru, et ma olen kurb. Jagasime seal autos siis teineteisele hellust ja Melody ütles mulle, et tead, kui minul kolmas kuu oli siis mul oli ka mega raske ja et isegi au pair kodulehel on kirjas, et kolmaskuu on see aeg kui sa lepid reaalsusega, et sa oled tõesti oma perest terve aasta eemal ja et see on just see kuu, kui enamus au paire otsustab kas jääda või minna koju.. ooota ... MUL ON KOLMAS KUU. ja lisaks jõulud. Ma olen inimeste inimene ehk ma pean alati kellegagi koos olema ja jõulud meie peres on suur pralle, kõik tulevad kokku ja saab verivorsti ja viina ja kino! Tõsiselt, te peaks jõulud minu peres veetma, see on nagu komöödiasari :D Eelmine aasta oli meie pere ja mu onu pere ja Pällid - Pällid on tõsiselt pere, nad on nagu sugulased .. või mis sugulased Päll ja Anni on nagu mu teised vanemad ja sõbrad ühes isikus, igal ühel on vaja oma suurde perre osa Pällide peres, nad on oivalised! Minu kindel plaan on järgmine aasta härra Pälliga maha istuda, ta võtab ilusti puhkuse nädalaks ja siis me sõidame koos tsüklisse :D ( issand tüdruk mis jutt! ma tean, ma tean, aga ma puhtsalt ainult selle pärast joon õlut mis mulle üldse ei maitse, et meil on Pälliga kvaliteet aeg siis. Rääkimata Mikust, mu kasuisast, kes alati kildu üritab rebida, tal ei tule see küll hästi välja,aga annan punkte selle eest et ta üritab .. no ja olgu kui aus olla, siis Miku norib mind küll palju, aga mõni nali on isegi naljakas - raudselt delfist :D ma ei tea kas ma olen seda kunagi Mikule öelnud, aga ta on kõige tsillim kasuisa, kes ühel lapsel üldse olla saab, kasuisa on isegi kuidagi vale öelda, mis kasu - KASULIK-ISA :D )
Ma hakkan nüüd oma halamisega ühele poole jõudma teadmisega, et ma saan alati koju minna ja miski ei sunni mind siin olema. Ela hetkes, naudi hetke, iga hetk on kordumatu.
Ja iga laps teab, et oma ema on kõige targem, sest mina küll tean, et minu emme..minu emme on nagu pärl! :)
Igatahes, ma tahaks veel saata suured musid Mukile,Surkale,Uhtile,Kanale,Pirnile ma usun et nad on kõik nii laisad, et seda nagunii ei loe, nii et nad ei tea et mul nende vastu tunded on :D mis iseenesest on kaval ka minust :D sest ma tean, et sellist tundepuhangut nagu täna ei ole minust nüüd pikka aega oodata :D ja siis ma kunagi saan viidata sellele reale ja öelda, NÄETE! :D ma olen öelnud küll,et mul on tunded teie vastu :D
Ja siis tervitada Hellut ja Eglet ja okei okei, see pole siin mingi jutu saade :Dnad teavad ise ka täpselt kuidas need asjad meil on :)
ma saan ise ka juba aru, et liiga palju tundeid :D huhh.. aga keegi tark kunagi ütles,et ära hoia midagi endas! Jagatud mure on pool mure, eks ? Ja jagatud rõõm ... kahekorde rõõm ? Mis siis veel jagatud armastusest räääkida :D
HAKUNAMATATA ma ütleks selle kõige peale.
Aga terve õhtu ei möödunud ainult halades, pool stressi jooksin jälle maha ja PÄEVITUNUD INIMENE ON ÕNNELIK INIMENE - läksime solli :D vaene Jules oksendab kodus, siin on mingi suur dieet-viirus kõik oksendavad, nii et Julesi ma täna ei näinud, aga Jules teab ammu juba mis meie vahel on :D
Ayman kutsus mind enda juures, sest ta oli ühe teise poisiga seal,aga me ei tahtnud minna ja läksime siia minu maja lähedale kohvikusse ja siis unustasin poisid täitsa ära ja mingi hetk nad astuvad uksest sisse, silmsärab pudel taskus, kes kurat joob keset nädalat ? ( vabandan emme ja Mimmi ees xD hõõgvein on lubatud, see on nagu elamus mitte joomine , või mis :D ) aga noh, nad töötavad kõik alati nädalavahetusteti nii et annan andeks, saime ainult mingi pooltundi nendega istuda, sest Melody peab 11 kodus olema ja ma tahtsin temaga koos ära minna, natuke paha tunne oli et poisid Washingtonist terve tee Arlingtoni tulid, et meiega pool tundi olla, aga juhtub, nagu nii terve nädalavahetuse oleme jälle Prince'is. Meldoy kutsub mind Keitch'iks sest mõned poisid ei suutnud mu nime normaalselt hääldada ja uurisilt talt nädalavahetusel, et kus Keitch on..miks teda siin pole mis toimub, ja nüüd Melody norib mind, et ma olen Keitch, alguses ma vaatasin teda nagu ahv apelsini aga nüüd ma olen juba harjunud. Melody ütles mulle selle peale, et proovigu ma siis ette kujutada kui kolm poissi nõuavad, et kus Keitch on ja temal pole õrna aimugi mis asi see Keitch on :D
Kui nüüd ajas tagasi minna, siis ma mäletan et kunagi ma kutsusin Mannut Mantšiks ja ta hakkas mind Keitšiks kutsuma meelega. Mitte et see asjasse puutuks, lihtsalt tundus mainimist väärt.
Ma siin vahepeal mõtlesin,et ma tean et seda blogi loevad inimesed, kes mind otseselt ei teagi, kes on kokku puutunud mõne minu sõbrannaga või emmega, ja ma siis mõtlesin, et kas neil on raske asjale pihta ka saada ? Sest kui sa mind ei tunne,siis on päris raske vist mu mõttemaailmale pihta saada ja päris paljud asjad tunduvad seosetud :D ma nimelt mõtlen kiiremini kui ma kirjutada suudan - loogiline eks, ja nii mõnigi asi jääb mulle vahel endale ka arusaamatuks, mis ma öelda tahtsin, ma nimelt kontrollin oma kirjateost peale kirjutamist, sest mu õigekiri on siin ..oeh ... see on siin nii alla käinud, et ma kirjutan nagu väike venelane inglise aktsendiga, päris paljude sõnade ette panen THE ja nõrgad ja tugevad tähed ? kuidas neid kasutatakse. Ja siis ma veel mainin aeg ajalt sõpru maailmakõige veidramate nimedega, ma tean et mu perelgi oli raske alguses järge ajada et miks Taavi on Muki ja Kristjan Surka ja siis veel Marko kes on Uhti ja Janar on Kana, ma peaks eraldi raamatu kirjutama et seda lahti seletada, lühidalt öeldes - pärisnimed on nõrkadele :D igatahes, tahtsin küsida neilt, kes mind ei otseselt ei tunne ja seda ikka loevad, mis tunne on ? Kas vahel tahaks kirjutada mulle,et TÜDRUK MIS SUL VIGA ON ? :D
Nüüd ma kuulan tunde-laule, just nimelt...tundenädal on :D Melody ütles mulle ka, et sul pole mõtet seda jama endas olla, lase kõik välja.. isegi kui seosetu on . Muudan blogi päevikuks, järgmist postitust alustan ka kallis päevik, kirjutan sest .. KÕIK NEED EMOTSIOONID :D ma ei ole eriti osav nende käsitlemises.
Kaks päeva reedeni .. mmm
Ja need tüdrukud, kes seda loevad kes tahtis ka USAsse tulla, ärge ära ehmatage sellest suurest halast, sest see kogemus on seda väärt ! Ja mis ei tapa teeb tugevaks või mis.. oh seda tugevust mis ma saan :D


xoxo