Friday, September 2, 2011

Day 5 - THEBIGDAY



Tahtsin öelda, et jube armas. Simo ütles mulle ühelpäeval, et tema ei teadnudki, et mul blogi on, avastas et ta õde loeb seda ja nüüd loeb Simo ka. Tsau õed-vennad Kadastud! Welcome :D igatahes, ma tahtsin sellega öelda,et jube armas on kuulda, et keegi loeb mu tegemiste kohta. ÄGE !
Hommik oli kuidagi teistsugune, kõik tormasid kohvritega ringi ja pakkisid meeletult. Tegime ka siis ennast korda ja panime uued riided selga, oluline mainida – uued New Yorgi rõivad :D !! Viimane loeng ” mis toimuma hakkab ” ja juba pidimegi võtmed ja linad ära andma ja kohvrid bussidesse viima. Hanna punus mulle teatrisoengu ka pähe – parem ikka teatrisoeng kui bussismagamissoeng! Tegime viimased pildid koos ja kallistasime ja oligi bussi minek. Meeldivad 7 ja pool tundi – õõõõ. Anni helistas mulle ja uuris kuidas-kes-mis on, hea on tuttavaid hääli kuulda, kuigi kallis. Jätkasin siis samas voolus ja kasutasin oma telefonikaarti lõpuks ja helistasin Surkale, kuigi ma poolt tema juttu ei kuulnud, oli temaga niiiiiii hea rääkida ! Võibolla isegi natuke liiga hea,sest kui kõne lõpetasin valasin esimest korda siin mõned pisarad, ma ei nutnud isegi lennujaamas. Aga no arusaadav ju, ma olin temaga igapäev koos, nagu reaalselt igapäev hommikust õhtuni ja nüüd.. lihtsalt ei näe ? Nii ei saa olla, ootan juba et Skypeda saaks. Siis helistas mulle emme J proovisin Heleri Prantsile ka helistada, aga enne sõidavad kalad jalgratastega kui tema vastu võtab, igatahes tervitada tahtsin sind kallike J. Ja siis, vähe sellest et kalad ratastega sõidavad – pane või orav autorooli, aga mulle helistas söör Muki isiklikult ja teatas, et tema igatseb mind, saatsin ta perse ja panin kõne ära :D Teadsin, et ta ütles seda meelega, sest teab, et ma siis nutma hakkan. Kui keegi tähelepani siis minu ja Suuriku ärasaatsmispeol oli see sama mees süüdi, et ma nutma hakaksin, sest ta meelega teadis mida öelda:D SITARATAS OLED MUKI ! Aga ma ei saanud siiski loobuda võimalusest temaga ka rääkida tunnen Mukist ka puudust kõikide tema veidrustega ( PS MUKI! Siin on odavad trussikud, kas saadan ? ) ja helistasin talle tagasi. Jube kallis kraam see helistamine :DNägin kiirteel täiesti mahapõlenud autot, või no see põles siiamaani, tegin Erkopoisi telefoniga pilti ka teile, iseasi kas sellest midagi aru on saada, kõik oli tuletõrje- ja politseiautosid täis. Tahaks täiega mainida seda ka, et bussis on väga freaky vetsus käia, nagu tivolis pissiks :D




Lõpuks siis sain perega kokku..teist moodi oli ja noh raske või mitte kõige meeldivam tunne, kuigi ärevus oli ikka. Tänu Sophile saime uhke õhtusöögi ja siis piletid Peeter Paanile. OMG !!! Vot see oli show ballett, breik tants,saltod,hundirattad, nööridega lae all tantsijad, lendavad inimesed, tuled, muusika, seinad liikusid koos tantsivate inimesteg - noo see oli nagu tõsiselt uskumatu show . Ma alles jõudsin oma tuppa nüüd ja uni on meeletu. Perekond on lihtsalt väga tore ja abivalmis ja mu tuba on ka mega armas, mis eriti armas on see, et mul on siin SAMASUGUNE voodi nagu mul kodus oli :) !! Emmega on räägitud täna õhtul ka ja nüüd võin rahulikult tuttu minna, homme pidi tegus päev olema. Varsti on mul siin rohkem vabaaega siis olge valmis Skype'miseks ja siis kirjeldan oma pere ja kodu ka täpsemalt ja vb tohin isegi mõned pildid üles panna.




Ciao for now ! :D




xoxo

1 comment:

  1. Mina loen ka iga päev Sinu tegemistest:) Hea on kuulda, et Sulle seal meeldib, see NY kirjeldus oli nii tuttav ja mul tuli ka jälle NY igatsus peale... see on Minu Linn ka:) Ootan järgmiseid postitusi:)

    ReplyDelete