Nüüd siis tänane päev. Hommikut alustasin 9/11 in memoriam otseülekandega. Seda oli lihtsalt nii kurb vaadata. Parandan kunagist postitust ja ütlen, et ohvreid oli hoopis 2996. Hommikul 9.03 rünnati esimest torni ja täpselt hommikul 9.03 hakati ette lugema hukkunute nimesid, KÕIGI nimed loeti ette. Lugejateks olid need, kes olid lähedase seal kaotanud ja nii mõnigi ütles midagi oma lähedase mälestuseks. Täpselt seal kus tornid olid on nüüd mälestusmärgiks purskaevud, mille äärtel on kirjas kõigi hukkunute nimed. Tahan seda kindlasti oma silmaga näha, kui Hannale külla lähen New Yorki, teile näitan ühest purskaevust pilti, muide need on täpselt sama suured kui WTC tornid olid
Aga rõõmsamatel teemadel. Pidime sõitma teise osariiki West Virginiasse,et minna siis Harper Ferry'sse. Võtsime kaasa mõned lapsed ka playdate'ile. Kasutasime ära oma minivänni ja meid oli autos kaheksa... 5 last. Kujutate ette mind istumas taga 5 lapsega ? Nad räuskasid,röökisid, naersid, loopisid ja nõudsid asju ja siis istusin mina, akna ääres, täiesti tuima näoga, see oli umbes nagu kehaväline kogemus, sest ma proovisin neid nii väga ignoda, et muutusin täiesti tuimaks tükiks :D! Nüüd pane mängima see laul (sest see on West Virginia kohta ja mu pere pani ka mulle selle laulu autos mängima, et ma õige tunde saaks ) http://www.youtube.com/watch?v=oN86d0CdgHQ. WV on tuntud oma Blueridge Mountains poolest, mille nimi tuleb sellest, et need ed mätunduvad kaugelt sinised ja tõesti, tunduvad. Minu jaoks olid need meeletud mäed ja kõrvad läksid ikka lukku ka, nende jaoks oli tegemist lihtsalt pisut suuremate küngastega, nad lubasid mind tõelistesse mägedesse alles viia. Igatahes istusin seal autos, kuulasin seda laulu ja tundsin ennast nagu .. filmis. Ma tean imelik, aga kuidagi see vaade ja siis see laul kõik kokku selline kananahka tekitav " õigel ajal õiges kohas " tunne.
Igatahes see linn oli niiiiiiiiiiii äge, see oli üritanud säilitada oma 18 sajandi välimust. Läksime mööda matkarada Jeffersoni kivi juurde.
Need on KÕIK need lapsed ! :D mu reisikaaslased vms
Ja käisime John Browni muuseumis, ma olin jumala omas mullis ja lugesin kõike mis nägin ja vaatasin filme. Muuseumid on siin kuidagi huvitavamad kui meil, kui filmi vaatasime läksid saalis erinevates kohtades tuled põlema asjade kohal, mis parjasjagu filmist läbi käisid - if that makes any sense to you :D Mind hakkas meeletult huvitama üks kiri, mis oli kalju sisse tehtud. See ei andnud mulle päris pikalt rahu ja Kelly otsis lõpuks kiirelt telefoniga netist mis see on. Kuna selle linna valis Jefferson välja, et seal relvi hoida jms ja sellel kirja alumine rida oli ainult loetav : POWDER arvasime kõik, et tegu on püssirohu vms kirjaga või siis mõni ajalooline asi. Aga teate mida ? See oli reklaam 18-19 sajandist toilet bowl powder - hoidke oma tualett puhas .. nagu mida :D:D milline pettumus, ja ... veidrad ameeriklased :D Väga palav on endiselt ja sõin seal maailma kõige paremat jäätist Orange Blossom - yummi. Igatahes sain ma selle päeva jooksul väga palju targemaks ! For real ja see kõik oli nii huvitav, olin koguaeg omas elemendis kuidagi. Mu silmaring laieneb siin ikka korralikult.
Pean jälle mainima sööki, täna oli õhtusöögiks musta oa supp :D mm mustadoad lihtsalt vees keedetud :D that's it ! :D aga see maitses okeilt, nagu oad vees :D jasiis oli taldrikul veel 5 beebiporgandit. Mulle meeldib see, et õhtuöögil peavad kõik ilusti lauataga koos istuma ja ei tohi enne püsti tõusta kui kõik on lõpetanud. Ja ma olen nüüd Ameerikas olnud 2 nädalat. Aasta ja nädal veel :)
xoxo
No comments:
Post a Comment