Reedel olin ikka pisut liimist lahti ja kuna ma laupäeva hommikul kell 5 pidin ärkama,et kooli minna siis otsustasin, et ma olen kodus ja võtan " fridaynight-movienight"ist osa,aga siis hakkas Jules mulle messima ja helistas, et lähme ikka kasvõi korraks välja. Jules nimelt on mures, et ma varsti asjad kokku pakin ja kodupoole minekut teen. Ta tuli siis mulle järgi ja mis siis ikka ... Prince siit me tuleme :D
Monaco ja Ayman olid muidugi tööl, pool aega veetsime nendega leti taga. Igatahes, minuarvates on Monaco mega armas ja siis mõtlesin, et teen natuke nalja. Kõigepealt ta siis küsis, et noh mis ma sulle pakkuda saan ? Mmm.. ennast ? Jubevaimukas olin eks :D ja siis teate küll, see pisike märkmik, mis kelneritel käes on, palusin et ta joonistaks sinna pildi kuidas me musitame, ta ei oska joonistada, mingid nikerdised seal olid otsustasin ohjad enda kätte võtta ja tegin korraliku meistriteose ta märkmikusse, ikka kriipsujukud normaalelt musitamas ja südamed ja värgid ja siis peale kirjutasin I LOVE KATE! :D jah, ma kasutan oma nime nüüd teistmoodi, puhtalt sellepärast,et inimesed koguaeg häbisse ja hätta ei jääks. Mingi kell 11 oli vaja meil minema hakata, just siis kui kõik teised poisid alles tulid -.- Siis nad otsustasid, et kool on nõrkadele ja et ma ei peaks minema, nii et nad võtsid mu asjad ära, iep lihtsalt jäin rahakotis ilma, voolisin mis ma voolisin seal grimasse, midagi ei aidanud, kõik lihtsalt itsitasid kuidas üks juntsu üles alla hüppab ja viriseb :D lõpuks Jules, mu ingel, pikk nagu ta on :D pani asja paika ja võttis mu asjad tagasi. Siis pidin veel 10 minutit seletama, miks ma pean sinna kooli minema ja miks ma kohe üldse Prince'i jääda ei saa.
Kell 12 panin mina pidžaamat selga ja Jules kleiti. Ta täiega noris mind, et paneb kuskile pildi üles minust, kuidas ma istun reede õhtul kell 12 voodis, krunn peas ja mossitan. Õigusega mossitasin, sest selleks ajaks kui tema kontsad jalga lükkas tõmbasin mina tekki peale. Aga ma sügaval sisimas xD teadsin ise ka, et kui ma lähen nendega välja, siis ...siis ma olen hommikul kuivik.
DAY 100 - congrats! 100 päeva
Ma pole hommiku inimene, veel vähem olen ma kella 5e inimene, see pole isegi hommik, ma ei tea mis see on ... öö lõpp ? :D Jules saatis mulle sõnumi, et ta hakkab koju liikuma peolt siis kui ma ärkasin, ropendasin eesti keeles, sest mul oli kümme minutit veel magada jäänud ja ta rikkus selle ära. Mu pere ärkab küll nädalavahetusel ka vara, aga kell 5 on nende jaoks siiski liiga vara, nii et ma pidin takso võtma et rongile saada. Taksojuht, nagu nad kõik siin on, oli tugeva aktsendiga hispaanina päritolu mees. Ta pidas mulle pika loengu, miks ma peaks siia elama jääma. America is the land on opportunities ... tõesti ? kui nii palju valikuid on,miks sa siis taksojuht oled :D ma muidugi ei küsinud seda, aga mulle lihtsalt ei meeldi enam kui inimesed üritavad mulle rääkida, et ma varsti varsti mõtlen ümber ja tahan siia jääda. Ausalt, mulle meeldib siin ja mu elu on nagu hernes, mul pole kunagi! mitte kunagi! olnud sellist võimalust, et me sõidame niisama ringi ja siis otsustame,et ah läheks kuskile restosse sööma ja siis kohvikusse kohvi jooma ja siis poodi niisama vaatama, mis head pakutakse kollase hinnaga. See on supper, kui ei pea muretsema et kas on ikka kaardil raha ühe kohvi jaoks, sest ma mäletan, et eestis kui me väljas käisime, siis kui kõik sõid ma keerutasin kõrt, sest ma olin liiga koi,et väljas süüa, või lihtsalt pankrot. See selleks, siia igaveseks jääda ma ei tea kas ma ikka tahaks, vähemalt kindlasti mitte ei pikenda ma oma aastat lapsehoidjana, siin kohal meeletu respekt kõikidele emadele, kes seda päevast päeva teevad, uskumatut närvid! :D
Terve reede möödus mul kuidagi emotsioonitult. Ma viimasel ajal mõtlen väga palju, isegi liiga palju kodu peale. Ma ei viitsinud eriti suhelda ja siis kui keegi minuga rääkis, siis ma lihtsalt vastasin küsimustele :D Sattus kuidagi nii,et ma olin kambas ainult tumedate tüdrukutega nagu gängster olin, keset nende ringi pokerface ees. Tunnid olid nagu tunnid ikka, on üks õpetaja keda ma sõna otseses mõttes imetlen, sest see naine on uskumatu! Ta on tark, ta on vaimukas ja ta suudab oma tunnid nii huvitavaks teha, et mitte üks mees ei mölise. Tema andis meile Ameerika ajalugu, näe jälle olen targem. Mul on seda tagantjärele tarkust ka siin palju juurde tulnud, nimelt mul on kahju,et ma koolis rohkem ringi siblisin ja lollitegin kui kaasa, sest ma tunnen, et päris palju jääb puudu, ma võiks targem olla :D aga kas vea tunnistamine pole mitte esimene samm paranemise poole ? On mul veel lootust ? Sest uudiseid ma siin enam ei vaata, ma sõnaotseses mõttes ei tea maailmaasjadest midagi, piinlik tunnistada.. emme rääkis mulle ainult seda et Getter Jaanist tehakse saade... see isegi ei huvitanud mind -.- ja nüüd ma pean selle teadmisega edasi elama.
Mu toanaaber oli üks sõge tüdruk :D kõik õpetajad teavad teda, näiteks meil oli auditooriumis kogunemine alguses, et selgeks teha kes ja millal oma creditid saab ja et poisid ja tüdrukud üksteisetuppa ei lähe - seda sporti tehke mujal :D Igatahes, loeng oli juba peal kui Juliana ähkides sisse astus : Oi kurja! Jälle jäin hiljaks ? Noh, tere siis .. mis värk on.. oot..ma pean leidma koha kuhu istuda.. tõsiselt :D lihtsalt mingi saja inimese ees nii rahulik olla, see on level up. Hiljem kui ma teada sain, et ta mu toakaaslane on ei teadnud ma kas rõõmustada või mitte, sest mul tõesti ei olnud see päev, kus ma viitsiks väga energiline olla. Tunnid olid 9st 6ni siis aelesin voodis ja rääkisin Julesiga ja siis meil on koolis selline asi alati laupäeviti, et " get social" ehk sul on valida karaooke ja piljard ja film ja midagi, ma tõesti ei tahtnud rääkida kellegagi, sest mul oli oma emo-hetk. Vaatasin siis neid smurfe kui poole filmi pealt taipasin, et miks ma seda teen? Mulle ei meeldi smurfid, panin nime kirja ja läksin tuppa ära. Seal saingi Julianaga tuttavaks, tema ja ta sõbranna olid minutitega meie toast teinud plahvatuse makaronivabrikus - riided,juuksed,meik, kingad,kotid - igal pool oli asju. Juliana nõudis, et ma nendega välja läheks.. ROOMIEC'MON !! ma pole kunagi eriline blokker olnud, nii et peale 15 minutit olin riides ja valmis,aga ma teadsin, et see on halb idee, ma kohe üldse ei tahtnud minna tegelt. Fuajees saime kõik kokku ja õnneks üks tüdruk mainis, et 21+ baari on minek .. " oi nii kahju, nojah mis siis ikka lähen parem oma tuppa, täitsa kahju jah... have fun! " :D nad tahtsid mulle võltsdokumenti sebida,aga minu sees oli õnnetants, sest ma ei pidanud nüüd minema, põhjusega - mitte et ma lihtsalt laisk oleks :D
Rääkisin Cameroniga telefonis juttu vetis ja 11.30 magasin nagu beebi.
DAY 101 - no love
Hommikul sain Melodylt sõnumi, ta pidi minema oma poisiga New Yorki kuuske vaatama, Mel ise ostis piletid ja orgunnis romantilist trippi. Ma muidugi norisin teda, et natuke paha hakkab mul nunnumeeter on liiga põhjas. Ma lihtsalt pole romantilist tüüpi. Igatahes, sain Melodylt sõnumi,et tema ja ta poisi vahel on kõik läbi, ta ei lähe New Yorki ja ta saab nüüd aru, miks mina armastusse ei usu ja et kõik see tunnete teema on tõesti üks jama. Ma tundsin, ennast veits halvasti esiteks, et ma jätsin talle mulje, et on vale armunud olla ja armas, see on nii tore kui Melody oma poisist räägib ja pisikestest nunnudest asjadest mis nad teevad- see pole lihtsalt minu tüüp :D tavaliselt kui Meldoy räägib jälle,midagi armsat millega nad üksteist üllatasid, siisme Julesiga teeme öökimise hääli :D
Veel rohkem oli mul aga kahju sellest, et Melody just rääkis, et see on esimene poiss keda ta nii tõsiselt võtab ja et ta pole kunagi nii sees olnud - palun, on siga ! :D Lubasin, et ostan õhtul talle jäätist siis hakkab parem. Ma nimelt ei ole lohutamises ka osav xD üldse, ma siin selle blogiga vaikselt tõestan, et ma olen ..emotsioonitu :D päris nii see ka pole, ma nutan kui ma lõvikuningat vaatan.Kui Mufasa ära sureb, südant lõhestav ! Ma võin ausalt öelda,et ma olen seda multikat vähemal 40 korda näinud, mul nimelt oli see kassett.. keegi veel mäletab mis see kassett on ? Aga lõvikuningas on üks elu põhitõdetest ka, mäletate Pumbat ja seda rottimoodi elukat ? Ja nende motot : Hakunamatata ? Ära hooli kõigest , ole lihtsalt õnnelik! ( not a single F* was give that day ! ) Aii..väärt multikas.
Terve pühapäev keskendusime ESLile ja tofu testile ( toefl on inglise keele test,mille peavad need tegema, kes siin ülikooli minna tahavad). Ma olin pühapäeval sõbralikum ikka ja rääkisin vastu ka, koduigatsus läks nagu paremaks, aga ma olen aru saanud,et see ei lähe kunagi täiesti ära - väljaarvatut nädalavahetusel :D
Inglise keeles on 675 000 sõna, millest keskmine ameeriklane teab 20 000. Mu inglise keele õpetaja ütles,et mu inka on perfect, tore aga ma tahan et see oleks excellent! Kõik on sõnavara taga, ta ütles et ma pean siis ennast niipalju utsitama, et kui raamatuid loen kirjutan sõnad välja mida ma ei tea ja tõlgin ja õpin neid igapäev. Tasub proovida.
Ma saan seal tundides tegelikult nii palju elutarkusi juurde, aga kohe kui siia arvutitaha istun lähevad need nagu meelest ära. Mega piinlik, läksin lifti ja siis jooksen üks poissi lifti ... JONAS O_O ... me pole peale seda oktoobri kuu intsidenti näinud, kergelt ebameeldiv oli kahekesi seal liftis olla :D !
Kella poole kuueks oli asi läbi, tunnistus käes ja Jules ja Melody olid autoga mu hotelli ees, viskasin kotid autosse ja KIIRELT minekut :D
Üks ebameeldiv asi USA juures on see,et siin on ALATI ummikud, tõsiselt alati. Pooletunnine teekond võtab kergelt poolteist tundi. Jules oli oma hostema autoga ja sellel ei töödanud raadio. Tegime Melodyga aknad lahti ja palusime kõrvalolevatel autodel raadio kõvemaks keerata, et me ka kuuleks - jagama peab! Pisarateni naersin :D !
Siis käisime ühes kohvikus istumas, ennustasin tulevikku neile mängukaartidega, nagu õige nõid tõmblesin igakord kui kaardi võtsin :D kahju oli Melodyt vaadata, sest tal silmad koguaeg lainetasid,aga ta tahtis inimeste keskel olla, sest siis ta ei julgenud nutta. Meil on nüüd reegel kolme sõna ei tohi kasutada the F-word ( feelings ) the R-word(romance) ja kõige hullem the L-word ( LOVE )
Melody küsis mult, et kuidas ma suudan kõige selle L-sõna koha pealt nii..nii tuim olla? Mitte, et ma tahaks ja ma pole tuim :D eii.. ma tahaks ka nunnutada ja värki, aga see tundub mulle kõik kuidagi nii võlts. Üritame alguses jätta endast valet muljelt, olla keegi kes me pole. Pingutame kaks korda rohkem, naeratame kaks korda rohkem ja kannatame kaks korda rohkem sitta, lihtsalt sellepärast, et kellelegi meeldida. Siis tuleb periood, kus tegelikult üksteist tundma õpitakse, millega kaasneb ohtralt diivanil amelemist. Enam ei säti nii palju ja üksteise ees krooksu tegemine muutub normaalseks, ei jõudnud pesus käia? pole hullu . Me laseme ennast lõdvaks ja julgeme olla "mina-ise" ja siis tulevad probleemid, hakkame üksteise kallal vinguma.. miks? kellega? kauaks? miks sa seda nii teed ? blablabla. Palju õnne,sa said just teda, kes ma päriselt olen ja sulle ei meeldi see ? Miks seda tsirkust siis enne teha vaja oli. Kõik unustavad ära lilled ja suudlemise ja kõik selle kena jama mis asjaga kaasas peaks käima, kõik muutub kuidagi iseenesest mõistetavaks ja siis paanika paradiisis ja vaja lahku minna, et sama asja otsast peale teha . Mõistate ? Noh mulle lihtsalt tundub see loogilisena ja seda tsirkust ja leiba mul vaja pole :D ma mäletan kui päris pubekas olin ja kõik ümberringi muudkui käima hakkasid, ma lihtsalt ei jaganud matsu lahti, kuidas sa saad käima hakata kellegagi keda sa oled kaks korda näinud ? Võibolla ...pigem kindlasti olen ma liiga valiv selle koha pealt ja kolm kohtingut - siis on minu jaoks asi liiga tõsine, oleme parem sõbrad :D ma ei väida,et ma kunagi ei hakka nunnutama ja kätt hoidma siis kui päike loojub :D aga lihtsalt, selle poisi löön ma rüütliks kui ma ta leian - seinks ... HAVE FUN :D
Märkimist väärt on see,et ma tõesti ostsin hiljem Melodyle jäätist :)
DAY 102 - wanna hold hands ?
Uuel nädalal uue hooga või mis ? Seekord otsustas lähtuda puhtalt Surka nõuandest : Mida sa virised? Nad on lapsed, ole üle ! ..OLE TARGEM !
Ja edukas päev oli, ma olin küll karmim kui tavaliselt, aga noo kui see aitab mul asja kontrolli all hoida ja mõistust kodus siis pean olema. Õhtul läksin Aurie ja Melodyga kinno, twilighti vaatama. Auriel on autos 90ndate plaat ja vaielge palju tahate, aga minuarust see muusika mis praegu raadiost tuleb *********:D võta 2 minutit aega ja tõlgi seda endale, ulme :D igatahes, mulle meeldib 90ndate muusika, isegi 60ndate muusika no The Beatles ? Need poisid teadsid millest laulda. Ärge saage valesti aru Mac Miller on good kid ja igast vigurvänti on, kes head muusikat teevad,aga samas tuleb raadiost vahel sellist juustu et :D aiihh.. lasime siis mussi, panime autos puhurid tööle,et juuksed lendleks ja andsin Aurile korraliku kontserdi elamuse :D ! kõrval olevad autod sellest nii hästi aru ei saanud, üks mees naersin niiviisi mu üle, et ma mõtlesin,et nüüd ta tuleb autost välja ja teeb highfive ka.
Nägime täpselt enne kino ühtesi poisse vessukohvikust, üks poiss kes Melodyle meelib ja tema vend. Nad tulid ka siis meiega filmi vaatama. Terve filmi hoidis Melody selle poisiga käes kinni ja see poiss silitas ta juukseid ...vaatasin Auriet .. WANNA HOLD HANDS ? :D aga ta ei tahtnud, ta naeris mu üle lihtsalt. Film oli tore, kaua oodatud seksistseen tuli, ma ei tea nüüd mitu raamatut ja filmi see neil aega võttis, aga nad lõpuks lõhkusid voodi ära :D
Küsisin Melodylt, et kas ta on nüüd siis oma poisist üle ja elu on lill ? Ta ütles, et ei aga kellegi teise käe hoidmine aitab :D
DAY 103 -
Hommikul rääkisin Lissuga juttu, mulle meeldivad lapsed siin,mulle meeldib, et neil on distsipliini ja värki,aga ma armastan on õdesid! Ausalt, nii lahedat 7 aastast nagu Lissu annab otsida ja Lota.. seda on võimatu sõnadesse panna :D nad on nagu huumorikoolis käinud ( loe : minuga kasvanud ) mul on hea meel, et mu emme pole meiega mega karm olnud ja meist roboteid vorpinud ! Hea töö emme!
Päev oli selline passimine... käisin jooksmas ja tegin oma asjad ära ja siis avastasin,et Netflixist saan Jerseyt vaadata. Võtsin siis suure tüki Pepermint Barki ( sulatatud valge ja tume shokolaad ja siis neid kommekeppe teate ? need on ka sisse purusatud, nad ise teevad siis seda jõulude ajal, jube hea on ) pidin kauem lapsi hoidma, sest Valges majas oli mingi pidu. Jules tuli külla mulle ja passisime niisama minu toas ja siis sai villand... kell oli juba kümme, aga me tahtsime midagi teha ja pealegi, kui eestis kell kümme oli, siis oli päev alles poole peal, ma ei suuda siin elada nende reegli järgi,et ma kell 11 juba voodis olema peaks. Läksime Prince'i vaatama, kes tööl on . .ainult vanad olijad :D pole viga, rääkisime nendega natuke aega juttu ja siis tuli Ayman.. ta nõudis, et me korraks õue läheks, muide õue kus meil oli õhtul peaaegu 2o kraadi, selline temperatuur detsembris on segadust tekitav. Ta ei tahtnud Prince'i jääda sest nädalasees see koht sakib :D läksime ühte teise vessu kohvkusse, Sean ( Julesi uus .. silmarõõm :D ) tuli ka meile. Jules sai temaga nädalavahetusel tuttavaks ja on laupäevast saati rääkinud, et ta nii väga tahab, et ma näeks seda poissi ja ütleks, mis ma arvan. Täitsa tsill poiss oli, väga viiisakas! harjumatu :D ja vaiksem, kui mina ja Jules,aga tore ikka. Mingi 3 tundi olime seal, Ayman viisakas poiss ka nagu ta on ( siin on kõik poisid viisakad ) maksis ilusti meie arve ja siis kutsus meid veel enda juurde kakaod jooma,aga ausalt, kell 1 öösel.. ma ei taha kakaod :D
Ma elan täiesti reedes, sest see reede tuleb awesome, ma lihtsalt tean seda, põhiliselt sellepärast, et mul jäi eelmine reede vahele,aga no ma lihtsalt tean :D omad alllikad mul siin.
Ma olen vähemalt 4 korda plaaninud mainida ühte asja, nimelt seda kuidas siin lehti koristatakse. Riisumine on nii eelmine sajand. Kõik puhuvad oma lehepuhuritega lehed tänavale ja siis korra või kaks kuus tuleb suuuur leheimru auto ja üks onu suure toruga imeb kõik lehed sisse. Ma saatsin juba ammu paki teele ja olin päris mures juba sellepärast, see sisaldas üsna head kraami ja kena oleks kui see juba kohale jõuaks.
Sellenädala missioon : Minna Subway'sse (mega võikude kohvik ) ja öelda : " Make me a sandwich, bitch ! "
xoxo
No comments:
Post a Comment